Mandel-elulõng

Põõsa jagamine.
Selline moodus on levinud harrastusaednike hulgas. Põõsa jagamist teostatakse varakevadel või sügisel. Selleks lõigatakse ära maapealne osa jättes alles all 1-3 pungapaari. Põõsa jagamist on parem teha lõunarajoonides sügisel vegetatsiooniperioodi lõpus, kui külmadeni on jäänud 1-2 kuud, lõunapoolsetes rajoonides kevadel enne vegetatsiooniperioodi algust.
Kui elulõng kasvab suureks ning tal on küllaldaselt võrseid (tavaliselt 5-6 aastane või vanem taim) kaevatakse nad ettevaatlikult välja koos mullapalliga, puhastatakse ning jagatakse kätega ettevaatlikult juurestikku vigastamata mitmeks osaks, arvestades igal osal oleks hästi arenenud juurestik ja 1-4 alumist värsket punga. Enne istutamist tuleb terava noaga eemaldada haiged juured ning terved taimeosad istutatakse eelnevalt ettevalmistatud istutusaukudesse, kus on viljakas muld nii et esimene pung oleks 8-10 cm sügavusel. Olenevalt põõsa suurusest võib teda jagada 2-10 osaks.
Paljundamine võrsetega.
Sellel paljundamisel on mitu võimalust mida harrastusaednikud kasutavad. Et saada võrseid kevadel või sügisel kaevatakse taime ümber mulda üks või mitu taimevart (olenevalt sellest palju soovitakse saada võrseid). Pikkus oleneb varre pikkusest, sügavus on 5-10 cm. Taimevarred asetatakse kobeda viljaka mulla pinnale ja kaetakse mullaga. Varre tipp jäetakse kindlasti mullast välja. Ühest puhmast võib saada 5-10 ja rohkem võrset olenevalt sordist ja kasvutingimustest. Taimevarsi ja emapõõsaid kastetakse regulaarselt ning väetatakse. Aasta pärast eraldatakse juurdunud pistikud emataimest ja istutatakse kasvukohale. Suureõielised elulõngad pole nõudlikud kasvutingimuste suhtes, õitsevad rikkalikult, annavad palju rohelust ja paljunevad kergesti seemnetega. Väikeseõielised ja keskmiste õitega elulõngad ei õitse nii rikkalikult kuid neil moodustuvad originaalsed viljad mis on eriti efektsed sügisel.  Tugevakasvuliste liikidega võib katta fassaade, seinu, müüre, kaitsetarasid, puid aias ja pargis väga kiiresti. Nendega saab varjutada avatud terrasse, rõdusid, alleesid, kaunistada muru, pergolaid, moodustada efekseid kujundeid, püramiide, kaunistada istekohti aias jne.
Eriti dekoratiivsed on aastaringselt rohelised liigid kuid nad armastavad soojust ning kasvavad avamaal ainult Lõuna-Krimmis ja Kaukaasias Musta mere ääres. Elulõnga kasutatakse ka laialdaselt lõikelillena. Nende õied säilivad vees kuni 10 päeva. Neile võib lisandina kasutada erinevaid lilli alates gladioolist, lõpetades lehtdekoratiivtaimedega. Kui lisada mõni tilk äädikat või piiritust näevad õied ja lehed välja kaua värsked. Laialdast kasutamist leiavad järgmised liigid: Elulõng sinine, lilla (Clematis viticella) Kodumaa on Kaukaasia. Liaansed varred on 2-3 meetrit pikad. Omab palju aedvorme mitte suurte kuid kaunite siniste lillade ja punaste õitega. Õitseb rikkalikult juuni algusest kuni augustini-Lomonos viinamarja (Clematis vitalba). Kasvab metsikult lõuna venemaal. Varred 2-3 meetrit pikad. Lehed sõrmjad. Õied pole suured, valged, mis on kogutud kaunitesse õisikutesse. Õitseb rikkalikult juunist augustini. Annab palju vilju, mis on taimel dekoratiivsed sügisel. Vajab talveks katmist. Elulõngad kasvavad kiiremini, hakkavad varem õitsema ja õitsevad rikkalikumalt päikesepaistelisel tuulte eest varjatud kasvukohas. Arenevad hästi aia või maja lõuna või läänepoolsel küljel. Nad pole eriti nõudlikud mullastiku suhtes kuid eelistavad kobedat, viljakat sügavalt haritud mulda. Hapusid muldi tuleb lubjata (50-100 g 1m2-le). 

Mandel-elulõng. Clematis flammula.